★Väsinud★

 Ujun siin otsatus tühjusemeres,

väsinud kõigist ja kõigest.

Tunnen, kui oleksid väitsad mul keres –

keha alla andmas se’st pingest.

 

Käin tööl, teenin leiba, sest lapsed on näljas,

hirm kriipimas vaimu ja hinge.

Pidevalt olnud ma teiste eest väljas,

Tahaks karjuda: ’’Persse kõik minge!’’

 

’’Hinda kõike, mis vähegi olemas on!’’

mul ütlevad sõbrad ja pere.

Ent tean, ei suudaks ka leegion

päästa mu südant, mis verel.

 

Käin tööl, teenin leiba, sest lapsed on näljas,

koristan, kasvatan, nutan.

Kohustused kui takjad mu seljas,

kuid vaja, et kokku end võtan...

//Meil kõigil on elus olnud raskeid aegu, kus tahaks lihtsalt alla anda ja ainult magada, kattes end väsimuse pehme looriga. Sellegipoolest tuleb sellest üle olla, sest muutused saavad alguse vaid iseendast. Keerulises olukorras tuleb otsida abi kelleltki, keda saad 100% usaldada (ise soovitan head spetsialisti). 

Armastusega,

LauRa